Legendaarne teatrimees August Wiera (1853–1919) juhtis 19. sajandi lõpu Vanemuist „oma kulu ja kirjadega“ ning suure innu ja armastusega. Ja on tõestisündinud lugu, et see teatrivaimustus nakatas noore kohtukirjutaja Adolf Rühka (1878–1901). Trotsides ainelist kitsikust, Tartu seltskonda ja pruudilt saadud tiisikust jõudis Rühka enne oma varajast surma kirjutada esimese eesti lavakunstikäsiraamatu „Lühike näitemängu õpetus“.

Andrus Kivirähki kurbmäng „Adolf Rühka lühikene elu“ on ajastuhõngulises kaunis stiilis pildike neist aegadest: Wiera „ilunäitlused“, korstnapühkijatest asjaarmastajad-näitlejad, kivimajast unistav Tartu väikekodanlus, vanapaganad teatrilaval ja metseenidest ärimehed kulisside taga. Kivirähu respekt tollaste teatritegijate suhtes, kuid ka grotesk, õrnus ning ladus sõnajooks meenutavad kuldset jutuvestjat Oskar Lutsu ning hoiavad lugejat mõnusasti muigvel.

„Adolf Rühka lühikene elu“ esietendus Eesti Draamateatris 4. detsembril 2005, lavastaja Ingomar Vihmar, nimiosas tol ajal veel lavakooli üliõpilane Risto Kübar. Raamatus on pilte lavastusest.