Elizabeth Rigby, hiljem leedi Eastlake (1809–1893), oli silmapaistev Inglise kunstiajaloolane, kriitik ja kirjanik. 1838. aastal võttis ta ette reisi Venemaale, et külastada oma Eestimaa kubermangus elavat õde. Reisikirjades on Elizabeth jäädvustanud üsna omapärase sissevaate Eesti- ja Venemaa eluollu 19. sajandi esimesel poolel, mida iseloomustab ühtaegu täpne kunstnikupilk kui ka iseteadliku kõrgklassi kuuluva naisterahva vaimsus. Elizabethi nüansirohketes kirjeldustes elustuvad omaaegsed inimesed, nii aadelkond kui ka talurahvas. Vaimukalt portreteerib ta rahvuste eripärasid ja ühiskondlikke protsesse. Ta kirjad maalivad elu- ja ajastutruu pildi omaaegsetest paikadest, olgu Tallinna vanalinnast, Keila-Joa mõisast või Eesti loodusest. Ta viib lugeja kõikvõimalikele vastuvõttudele, kirikuteenistustele, keiser Nikolai I maskiballidele Peterburis, kunstnike ateljeedesse. „Kirjad Läänemere kallastelt“ on ajastule omaselt emotsionaalne, ent sisutihe tekst, mis on laetud kultuuriviidetest ja ajaloolistest nüanssidest. Noore inglanna tähelepanekud ja muljed avavad Eesti ja Venemaa ajalugu ja kultuuri huvitavast perspektiivist ning annavad uudishimulikule lugejale võimaluse vaadelda meie 19. sajandit läbi kõrgelt haritud, varasest feminismist kantud Lääne-Euroopa naise silmade.