„Anti-Oidipus“ (1972) on esimene köide prantsuse filosoofide Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõjukast teosest „Kapitalism ja skisofreenia“. Autorid kritiseerivad siin psühhoanalüüsi, mis käsitab teadvustamatust teatrina ja surub iha perekondlikku raami ja näitavad, et teadvustamatus on pigem tehas, kus toodetakse iha masinlikke voole ja lõikeid. Nad kirjeldavad ühiskonna arenemist primitiivse territoriaalse masina ja barbaarse despootliku masina juurest tsiviliseeritud kapitalistliku masinani, mis kõik voolud dekodeerib ja deterritorialiseerib.
Prantsuse filosoof Michel Foucault on nimetanud „Anti-Oidipust“ sissejuhatuseks mittefašistlikku ellu.

Gilles Deleuze (1925–1995) oli prantsuse filosoof, kes kirjutas mitmeid olulisi töid nii filmi, arhitektuuri, poliitika kui ka kunsti teemadel. Félix Guattari (1930–1992) oli prantsuse semiootik, filosoof ja psühhoanalüütik, kellelt muu hulgas pärineb ka “ökosoofia” kontseptsioon.

Teos ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas “Bibliotheca controversiarum”.