Kogumik sisaldab valiku Virginia Woolfi (1882–1941) jutte, mis on kirja pandud aastatel 1906–1941.

Lühijutud olid Woolfile nii harjutused uute kirjutamisviiside katsetamiseks kui ka mänglevad vabadusepursked. „Omnibussis ja metroos üksteisele otsa vaadates kaeme me peeglisse, sellest tulebki ähmasus, klaasine läige meie silmis. Ning tuleviku romaanikirjanikele saab üha selgemaks, kui olulised need peegeldused on, sest muidugi pole peegeldusi üks, vaid peaaegu lõputu hulk; nimelt neid sügavusi nad avastavad, neid lummutisi jahivad, loobudes üha sagedamini kirjeldamast oma lugudes tõelust.“